0 arvamust  |  Lisa arvamus
Phlox drummondii L.
Tootja: Franchi
Pakendis:1,5 g
Saadavus:9
2.13€
Maksudeta: 1.75€
Suvifloks (värvide segu) - Phlox drummondii.
Kogu suvi on taim täis kuldseid õisikuid. Põõsas on kompaktne, kõrgusega kuni 40 cm. 3 cm läbimõõduga õied on koondunud sarikatesse.
Kasutatakse lillepeenardes, konteinerites ja kiviktaimlas. Kõige dekoratiivsem on päikeselises kasvukohas kergel, viljakal mullal.
Seemned külvatakse märtsis- aprillis külvikasti, kaetakse kergelt mullaga. Mullatemperatuuril +18..+20°C tärkavad tõusmed 10-20 päevaga.
Taimed istutatakse alalisele kasvukohale mai lõpus, vahedega 10-15 cm. Võib külvata ka otse kasvukohale mais. Õitseb rikkalikult juunist oktoobrini.
1,0 g = 12-15 seemet.

Violetne suvi-leeklill, летний флокс, Annual phlox, Sommarflox, Kesäleimu

Floksid paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt (põõsa jagamisega, pistikutega, võrsetega jt).
Põõsa jagamist on parem teha augustis ning istutamine lõpetada septembri teisel dekaadil. Sel ajal istutatud taimed jõuavad juurduda ja kevadel alustavad nad kohe kasvamist. Emataimed võetakse ettevaatlikult mullast välja ja puhastatakse liigsest mullast. Varred lõigatakse poole võrra tagasi. Emataimede jagamisel arvestatakse, et peavarrel asetseb 1-3 vegetatiivset punga millest arenevad järgmisel aastal võrsed. Standartne taimeosa peab järgmisel kasvuaastal omama vähemalt 7-8 võrset. Jagamist tehakse kätega ning püütakse juuri vähe vigastada. Nuga tarvitatakse harva. Peale mulla eemaldamist jagatakse juurestik suuremateks osadeks, juured pannakse sirgeks ning seejärel jaotatakse lõplikult nii, et igale osale jääks piisavalt pungi. Ilma pungadeta juureosad hävivad. 
Noortel juureosadel ei asetse pungad mitte ainult juurekaenlal vaid ka juurtel. Kasvama hakkavad nad järgmisel kevadel. 3-4 aastase põõsa jagamisel võib saada kuni 20 uut taime, 5-6 aastaselt rohkem. Vana taime jagamisel eemaldatakse kõik haiged ja kõdunenud juured. Paremini lähevad kasvama külgmised osad. Keskmise osa võib välja praakida. Pungad võivad kergesti hävida, sellepärast tuleb jagamist teha varjus ning juureosad istutada peenrale. Kui nad siiski kuivavad tuleb nad panna vette 6-8 tunniks ning seejärel istutada. Kui pole võimalik kohe istutada pannakse nad ajutiselt mulda.
Paljundamine varrepistikutega - see on lihtne ja tulemusi andev meetod mis aitab lühikese ajaga paljundada hinnalisi sorte. Selleks kasutatakse hästi arenenud võrseid hästi arenenud taimelt. Seda võib teha eri aegadel alates varakevadest kasvatades neile alla juured toas või kasvuhoones. Kuid parim aeg on mai-juuni kui arenevad varred on kasvuhoos ega pole jõudnud veel puituda. Seda võib teha ka juulis-augustis kuid siis kasutatakse ainult ülemise kolmandiku võrse osa kuna alumine osa on juba puitunud. Pistikud võib istutada vahetult avamaale, kasti milles on viljakas muld mis asetatakse varjulisesse kohta või külmkasvuhoonesse istikupeenrasse. Pistik peab olema tugev ja kahe sõlmevahega. Väga hinnaliste sortide paljundamisel võib kasutada väiksemaid (ühe sõlmevahega) või lehtseid pistikuid mis omavad ühte punga koos lehega. Sel juhul istutatakse nad kasvuhoonesse. Kasvuhoones lähevad nad paremini kasvama ning isegi väike lehtne pistik moodustab juba 15-20 päevaga korraliku juurestiku.
Enne istutamist tuleb kobestada muld ning seejärel raputatakse peale 3-4 cm paksune liivakiht. Tasandatakse ja kastetakse. Kui muld on vaene ja tihe lisatakse sellele liiva koos turbakompostiga 5 cm ja segatakse ülemise 8-10 cm paksuse mullakihiga. Peale seda riputatakse peale liiv ja kastetakse. Pistikud lõigatakse terava noaga ja neile jäetakse kaks sõlmevahet. Alumine lõige tehakse lehtede alt 0,5 cm kauguselt ja ülemine 1 cm kauguselt. Alumine lehepaar lõigatakse ära aga ülemist kärbitakse poole peale. Istutades pistikuid mais kui pistikud on rohtsed kasutatakse pikeerimisel pikeerimispulka. Kahe näpuga vajutatakse pinnas tihedaks. Kasutades väikseid pistikuid vajutatakse nad hoolikalt pinnasesse. Taimed kastetakse tugevalt ja kaetakse kilega ning varjutatakse otsese päikese eest. See annab neile soodsa mikrokliima. 
Kuuma palava ilmaga pritsitakse taimi 4-5 korada ja pilves ilmaga 1 kord päevas. Selleks kasutatakse sooja vett (+32.+35°C) mis soodustab juurdumist. 7-10 päeva pärast moodustub kallus ja 18-20 päeva pärast hakkab arenema juurestik. Juurestiku arenemisega hakkavad arenema pungad (1-2) millest moodustuvad varred. Poolvarjulises kasvuhoones moodustub kallus 5-7 päevaga, aga juured arenevad 8-10 päeval ning intensiivsemalt. 2-3 nädala pärast alustatakse väetamisega 10 liitri vee kohta 25-30 g lämmastik kaali väetist. Parem on anda mineraalväetisi koos virtsaga(1l 10/l vee kohta). Pistikud mis tehakse juuli-augusti III dekaadil istutatakse eraldi peenrale. Peenar peab olema viljaka mullaga ja hästi ette valmistatud. Reavahed jäetakse 15sm ja taimevahed 10sm ning ümber istutus tehakse järgmise aasta kevadel. Harvema istutuse korral (rea ja taimevahe 15-20 cm) istutatakse taimed kasvukohale teisel aastal. Pistikud mis tehakse augustis-septembris istutatakse külmkasvuhoonesse reavahe 12-15 cm, taimevahe 8-10 cm. Neid võib kasvukohale istutada kevadel või suvel (juunis).
Talveks kaetakse pistikud kasvuhoones lehtedega, kuivade vartega, turbaga, aga peale asetatakse kile.
Märtsi lõpus aprilli alguses võetakse raamid pealt ära ning soojade ilmade saabudes eemaldatakse kate.
Rohtsete pistikutega paljundamine (pungade ja lehtedega) alustatakse taime varte kasvuga. Vars lõigatakse tükkideks nii et sõlme juures oleks pikkuseks 2-3 cm ning siis lõigatakse varreosad pooleks. Iga lõike küljes peab olema pung ja koore laastuke. Suurte lehtedega sortide puhul lõigatakse nad 1/3 peale. Lehtpistik istutatakse vertikaalselt aga pungpistik peab olema mullaga kaetud 1,5-2 cm paksuselt. Lehtpistikud istutatakse reavahedega 10 cm ja pistikute vahega 5 cm. Peale istutamist piserdatakse jälgides, et nad ei tuleks liiva seest välja. Neid piserdatakse tihedalt, kaetakse raamidega ja varjutatakse otsese päikese eest. Juured tekivad 15-20 päeva pärast. Sel ajal pistikuid ei piserdata ning õhutatakse kasvuhoonet korralikult. Jälgitakse mulla niiskust ning väetatakse 2-3 korda lämmastik-kaali väetisega. Talveks lehtpistikud kaetakse. Kasvukohale istutatakse järgmise aasta mais-juunis.
Floksi juured on võimelised andma juurmisi pungi. Kõige paremini moodustuvad need suurtel juurtel. Nende pungadega paljundamist tuleb alustada varakevadel. Väljakaevatud emataimedelt raputatakse ära üleliigne muld, lõigatakse terava noaga ära pikemad ja jämedamad juured. Peened juured ei sobi. Igalt taimelt lõigatakse mitte rohkem kui 2/3 juuri. Iga taime juurtele lisatakse etikett, lõigatakse 3-5 cm pikkusteks ja pannakse kasti kattes nad viljaka mullaga. 
Kasti asetamise juures jälgitakse, et juure jämedam pool jääks üles. Peale riputatakse liivakiht 3-4 cm ja kastetakse. Kastid asetatakse kasvuhoonesse 7-10 päevaks t*-il +10..+15°C, varjutatakse otsese päikese eest. 8-10 päeva pärast tõstetakse temperatuuri +18..+22°C-ni. Kui pungadest hakkavad arenema võrsed võetakse kate ära. Taimi kastetakse ning suvel istutatakse istikupeenrale avamaale. Istutatakse valikuliselt kuna vegetatiivsete pungade areng pole ühtlane. Umbes 40% ei anna pungi ja hävivad. Seemnetega paljundatakse peamiselt uute sortide saamiseks kuna seemned ei kanna edasi kõiki vanemlikke tunnusedi. Floksi seemned (1 g = 12-15 tk.) kaotavad oma idanevuse 1-2 aastaga. Seemned külvatakse avamaale peale nende valmimist talve alla. Kevadel peale kahe pärislehe moodustamist istutatakse nad kasvukohale. Pooled taimed hakkavad õitsema juba samal sügisel kui täielik õitsemine saabub järgmisel aastal.

Eng.: Annual Phlox. Suom.: Kesäleimu. Sven.: Sommarflox.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.